Taolised väärarusaamad on levinud peamiselt kuuljate seas. Need õõnestavad viipekeele kui täisväärtusliku kommunikatsioonisüsteemi positsiooni ning aitavad kaasa kurtide ja vaegkuuljate jätkuvale tõrjumisele. Mõned neist müütidest püsivad ka tänapäeval.
Edasi lugedes saate teada, millised on kõige levinumad viipekeelt puudutavad väärarusaamad ja miks need on ebatõesed.
Müüt 1: Viipekeel on universaalne
Universaalset viipekeelt ei ole olemas. Hinnanguliselt on maailmas üle 300 erineva viipekeele. Nii nagu on olemas rahvuslikud kõnekeeled, on olemas ka rahvuslikud viipekeeled. Näiteks, Ameerika viipekeelt kasutatakse USAs, Austraalia viipekeelt Austraalias ja Briti viipekeelt Ühendkuningriigis. Need on kolm täiesti erinevat viipekeelt, nii et nende kasutajad ei saa üksteisest aru. Viipekeeled arenevad üksteisest sõltumatult, mis toob kaasa märkimisväärseid keelelisi erinevusi. Erinevatest viipekeele kogukondadest pärit kurdid ei saa üldjuhul üksteisest aru ja nende suhtlemine on piiratud. Sellistes olukordades on abiks rahvusvaheline viipekeel, mida kasutatakse rahvusvahelistel kohtumistel, konverentsidel ja spordiüritustel. See töötati välja konsensuse alusel ning sisaldab sõnavara erinevatest rahvuslikest viipekeeltest, samuti pantomiimi elemente ja žeste.
Müüt 2: Viipekeel on pantomiim
Viipekeelel on keerukas grammatiline struktuur, kus väiksemad üksused – sõnad – moodustavad kõrgema taseme struktuure, näiteks lauseid, mida pantomiimis ei esine. Lisaks hõlmab pantomiim kogu keha või mis tahes kehaosa liigutamist, samas kui viipekeel piirdub “viiperuumiga”, mis ulatub pea ülaosast vahetult vööst allapoole.
Müüt 3: Viipekeel on kõnekeele visuaalne esitus
Viipekeel ei ole pelgalt kõneldava keele visuaalne esitus. See on täielikult väljakujunenud ja keeruline grammatiline süsteem, mis areneb kõneldavast keelest sõltumatult. Viipekeelel on oma grammatika ja sõnavara, mis võimaldab kasutajatel piiranguteta väljendada erinevaid ideid ja pidada üksikasjalikke vestlusi. Siiski on olemas suhtlemismeetod, mida nimetatakse simultaanseks suhtluseks, kus kõneldava keele kõrval kasutatakse viipekeelt ja vajadusel korral ka sõrmendamist. Selle meetodi puhul ei kasutata terviklikku viipekeele struktuuri; see laenab sõnavara viipekeelest, kuid järgib kõnekeele lauseehitust, jättes täielikult kõrvale viipekeele grammatika.
Müüt 4: Kõik kurdid ja vaegkuuljad kasutavad viipekeelt
Kurtide ja vaegkuuljate kogukond on väga mitmekesine ja mitte kõik ei kasuta viipekeelt. Mõned inimesed kasutavad suhtlemiseks peamiselt viipekeelt, teised aga ainult kõneldavat keelt. Leidub ka inimesi, kes kasutavad kõnekeele ja viipekeele kombinatsiooni (simultaanne suhtlus). Suhtlusmeetodi valik sõltub sellistest teguritest nagu kuulmislanguse ulatus ja tekkeaeg, vanemate kuulmisseisund ning kogemused rehabilitatsiooni ja haridusega. Oluline on mõista, et ükski suhtlusmeetod ei sobi kõigile kuulmislangusega inimestele. Igale inimesele tuleb läheneda kannatlikult ja avatult ning küsida, millist suhtlemisviisi ta eelistab.
Viipekeeltel on oma päev!
ÜRO Peaassamblee kuulutas 23. septembri rahvusvaheliseks viipekeelte päevaks, et tõsta teadlikkust viipekeele tähtsusest kurtide ja vaegkuuljate inimõiguste tagamisel. Selleks päevaks valiti 23. september, kuna see tähistab Maailma Kurtide Föderatsiooni asutamist 1951. aastal.
Esimest rahvusvahelist viipekeelte päeva tähistati 2018. aastal rahvusvahelise kurtide nädala raames.
