Üks viis kuulmislangust liigitada on selle tekkimise aja põhjal. Selle järgi eristatakse prelingvaalset kuulmislangust (enne kõne ja keele omandamist) ning postlingvaalset kuulmislangust (pärast kõne ja keele omandamist). See jaotus koos kuulmislanguse raskusastmega aitab määrata inimese eelistatud suhtlusviisi ning seda, kuidas temaga kõige paremini suhelda.

Kurtide ja vaegkuuljate kogukond on väga mitmekesine. Sinna kuuluvad inimesed, kes kasutavad peamise suhtlusviisina viipekeelt, need, kes kasutavad peamiselt kõnet, ning ka need, kes on kaotanud kuulmise hilisemas elus (postlingvaalsed kurdid). Seetõttu kasutatakse erinevaid suhtlusviise. Valik sõltub mitmest tegurist: kuulmislanguse raskusastmest, selle tekkimise ajast, diagnoosimise hetkest, rehabilitatsiooni ajast ja intensiivsusest, vanemate kuulmisest ning pere ja keskkonna toest. Valitud suhtlusviis kujuneb inimese peamiseks suhtlusvormiks. Üldiselt põhinevad suhtlussüsteemid kahel keelelisel modaalsusel: viipekeelel ja kõnekeelel.

Viipekeel

Viipekeeled kujunevad loomulikult kurtide kogukondades ning võivad kaduda koos kogukondade hajumisega. Need on rahvuslike kurtide kogukondade loomulikud ja emakeelsed keeled. Viipekeeled arenevad iseseisvalt ega sõltu kõnekeeltest ega teistest viipekeeltest. Erinevate riikide viipekeelte vahel võivad olla suured erinevused, mistõttu eri viipekeelte kasutajad ei pruugi üksteisest aru saada.

Viipekeelte struktuur erineb kõnekeeltest nii grammatikas kui ka väljenduses. Viipekeeles moodustatakse tähendusi samaaegselt käte, käsivarte, näo, pea ja keha liigutuste abil visuaal-ruumilises kanalis. Kõnekeel seevastu kasutab suulist ja kuuldelist kanalit.

Ajalooliselt on viipekeelt sageli alahinnatud ja sellega on kaasnenud mitmeid eelarvamusi, näiteks et see on grammatiliselt puudulik, universaalne või liiga lihtne. Tänapäeval tunnustatakse viipekeeli täisväärtuslike keeltena ning alates 1960. aastatest on nende uurimine märkimisväärselt arenenud.

Samaaegne suhtlus (SimCom ehk viipega toetatud kõne)

Samaaegne suhtlus on süsteem, kus kasutatakse korraga nii kõnekeelt kui ka viipekeelt. Tegemist ei ole täieliku keelega, vaid pigem kõne visuaalse toetamise viisiga, kus kasutatakse viipekeelest laenatud märke ja sõrmtähestikku.

Selles meetodis järgitakse kõnekeele grammatikat, samal ajal kui iga sõna toetatakse viipega. Seega kasutatakse viipekeelest ainult sõnavara, kuid mitte selle grammatikat. Samuti jäetakse välja viipekeelele iseloomulikud mitte-manuaalsed elemendid (nt näoilmed grammatilise tähenduse kandjatena). Näoilmeid kasutatakse peamiselt emotsioonide väljendamiseks või kõne selguse toetamiseks.

Sõrmtähestik

Sõrmtähestik kujutab kõnekeelt kirjalikul kujul, kus iga käemärk vastab kindlale tähele. Selle abil saab edasi anda mis tahes sõnu või tekste, olenemata nende pikkusest või keerukusest.

Siiski on see suhtlusviis üsna aeglane – umbes 60 sõna minutis, võrreldes kõnega, mis võib ulatuda umbes 180 sõnani minutis. Seetõttu kasutatakse sõrmtähestikku peamiselt abivahendina, näiteks nimede, uute mõistete või erialase sõnavara edastamiseks.

Huultelt lugemine (kõnelugemine)

Huultelt lugemine tähendab kõne jälgimist visuaalselt – vaadeldakse suu, keele, lõualuu ja näoilmete liikumist. See meetod ei ole täielikult usaldusväärne, kuna ainult umbes 30% häälikutest on nähtavad.

Selle tõhusus sõltub mitmest tegurist, näiteks valgustusest, rääkija asendist ja kõneviisist (liiga kiire rääkimine, pomisemine, suu katmine või pea pööramine rääkimise ajal).

Subtiitrid ja transkriptsioon

Subtiitrid või transkriptsioon tähendavad kõne muutmist kirjalikuks tekstiks spetsiaalsete seadmete või tarkvara abil. Tänapäeval võimaldavad ka mitmed mobiilirakendused ja arvutiprogrammid kuvada kõne reaalajas tekstina ekraanil.

Üldised suhtlusreeglid kurtide ja vaegkuuljatega

Püüa tähelepanu õrnalt õlale koputades või käega viibates.

Lähene eestpoolt ja hoia silmsidet.

Seisa valguse suunas, et su nägu ja suu oleksid hästi nähtavad.

Ära kata rääkimise ajal suud.

Räägi aeglaselt ja selgelt.

Kasuta lühikesi ja lihtsaid lauseid.

Veendu, et sind on õigesti mõistetud.

Kui kohal on tõlk, räägi otse kurtide või vaegkuuljatega, mitte tõlgiga.