Haridus on oluline osa inimese arengus ja oskuste kujunemises. See mängib keskset rolli ka sotsiaalse võrdsuse saavutamisel, sallivuse edendamisel ning majandusliku iseseisvuse tugevdamisel. Hariduse kaudu omandavad inimesed lisaks teadmistele ja oskustele ka võime mõista ümbritsevat maailma ning selles aktiivselt osaleda, arendades samal ajal kriitilist mõtlemist.

See teadmiste, oskuste ja hoiakute kombinatsioon võimaldab inimestel olla aktiivsed ja võrdsed kogukonna liikmed. Seetõttu on haridus põhiõigus, mis peab olema kättesaadav kõigile võrdsetel tingimustel ning arvestades igaühe individuaalseid vajadusi.

Hariduslik kaasatus tähendab, et kõik inimesed on kaasatud haridussüsteemi sõltumata nende füüsilistest, intellektuaalsetest, emotsionaalsetest, sotsiaalsetest või keelelistest eripäradest. See eeldab sobivate õpetamismeetodite leidmist, mis vastavad õppijate võimetele. Seda õigust kinnitavad mitmed rahvusvahelised dokumendid:

Inimõiguste ülddeklaratsioon (1948)

Lapse õiguste konventsioon (ÜRO, 1989; avaldatud 1991)

Puudega inimeste õiguste deklaratsioon (1975)

ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsioon (2008)

Kurtidel ja vaegkuuljatel lastel on vaja kohandatud hariduslikku lähenemist, mis arvestab nende kuulmis- ja keeleoskusega. Ilma selliste kohandusteta võivad nad tavakoolis kogeda isolatsiooni ning arengulisi mahajäämusi. Sobiv haridus aitab neil tunda end väärtustatuna ja kaasatuna, tugevdab enesehinnangut ning võimaldab saavutada oma täieliku potentsiaali.

Kurtide ja vaegkuuljate laste õpetamisel kasutatakse erinevaid lähenemisviise, mis sõltuvad valitud suhtluskeelest: kakskeelne-kultuuriline lähenemine, oralism, totaalkommunikatsioon ning manualism (viipekeel).

Kakskeelne-kultuuriline haridus

Kakskeelne haridus tähendab, et kurt laps õpib esmase keelena viipekeelt. Nii nagu kuulvad lapsed omandavad loomulikult oma keskkonna kõnekeele, peaksid kurtide lapsed samamoodi omandama viipekeele. Kui viipekeelt õpitakse varases eas, saavutatakse selles sama sujuvus kui kuulvatel lastel kõnekeeles.

Kõnekeele õppimine toimub seejärel teise või võõrkeelena. Uued mõisted omandatakse esmalt viipekeeles ja seejärel kantakse need üle kõnekeelde. Selline lähenemine aitab lastel mõista, et nad õpivad kahte erinevat keelt.

Lisaks keeleoskusele omandavad õppijad teadmisi kurtide kogukonna kultuurist – selle ajaloost, kunstist, tavadest ja väärtustest. Samal ajal õpitakse ka kuuljate kultuuri ja keele eripärasid.

Selline lähenemine loob keskkonna, kus kurtidel õppijatel on võimalik osaleda võrdselt nii keeleliselt kui ka kultuuriliselt kahes maailmas. Seda mudelit kasutatakse näiteks Skandinaavias ning üha enam ka mujal Euroopas, Ameerikas ja Austraalias.

Oralism

Oralismi eesmärk on arendada kõne- ja kuulmisoskusi, muutes kõnekeele peamiseks suhtlusvahendiks. Selle lähenemise puhul ei kasutata viipekeelt, vaid keskendutakse huultelt lugemisele, rääkimisele ja kuulamisele, eesmärgiga hõlbustada kurtide inimeste lõimumist kuuljate kogukonda.

Enne oralismi levikut kasutati kurtide hariduses laialdaselt viipekeelt, mis aitas kaasa kurtide koolide arengule ning kurtide õpetajate ja spetsialistide arvu kasvule. See tugevdas ka kurtide kogukonda ja kultuuri.

Oralism sai laiemalt levinuks 19. sajandi lõpus ning selle tulemusena suleti paljud kurtide koolid ning viipekeel ja kurtide kultuur marginaliseeriti.

Totaalkommunikatsioon

Totaalkommunikatsioon on lähenemine, mis kasutab kõiki võimalikke suhtlusvahendeid. See hõlmab viipekeelt, sõrmtähestikku, kõnekeelt, samaaegset suhtlust, huultelt lugemist, kuulamist, lugemist ja kirjutamist.

Eesmärk on toetada iga lapse keele ja suhtlusoskuste arengut, kasutades just neid meetodeid, mis on konkreetse lapse jaoks kõige tõhusamad.

Manualism

Manualism põhineb viipekeele kasutamisel peamise suhtlusvahendina. Kurt lapsed õpivad oma kogukonna viipekeelt esimese ja loomuliku keelena.

Pikka aega oli manualism kurtide hariduses domineeriv lähenemine. Üks selle tuntumaid eestvedajaid oli Laurent Clerc, kes koos Thomas Gallaudet rajas Ameerika esimese kurtide kooli.

Kurtide laste haridus on ajas palju arenenud ning tänapäeval kasutatakse erinevaid lähenemisi. Siiski on üks põhimõte selge: kurtide laste haridus ei tohi olla kompromiss, vaid peab pakkuma tuge ja võimalusi, mis aitavad igal lapsel oma potentsiaali täielikult realiseerida.